Talongide tagasipöördumine põllumajandusse: olukorra mõte.

Talongide tagasipöördumine põllumajandusse: olukorra mõte.

Talongide tagasipöördumine põllumajandusse on nüüd midagi enamat kui lihtne idee, kuid sellest on saamas peaaegu kindel ja konkreetne norm. Just Luigi Di Maio annab teada tahtest taastada meie riigis mõnda aega peatatud vanad ja kallid vautšerid põllumajandussüsteemi.

Just Coldiretti assamblee ajal otsustas tööminister teha olukorra kokkuvõtte mõnel kuumal Itaalia poliitika teemal ja põllumajandus - ja turismisüsteemi vautšerite uudsuse osas ei puudunud selgitused.

"Kuni see pole ekspluateerimise kuulutaja". Need olid tööministri ja Mise sõnad makseviisina põllumajandusele talongide tagastamise kohta.

See on sama Coldiretti talongide põllumajandusse tagasipöördumise kasuks on ühistu surve ilmne eriti viimastel päevadel.

See on sama president Roberto Moncalvo mis rõhutas ajakohasuse tähtsust sel ajal.

Oluline on asi lühikese aja jooksul lõpule viia, et saaksite suure osa vautšeritest kasutada klassikaliseks koristamiseks, mis tuleb läbi viia lühikese aja jooksul.

Augusti lõpuks kavandatud saagikoristuse eest võis tänavu põllumajandustalongidega hüvitada juba kõik asjaosalised töötajad.

Veel kord rõhutab Moncalvo, kui oluline on viimaste taaskehtestamine põllumajandussektorisse. Tänu sellele süsteemile, ütleb president, teisi sektoreid iseloomustanud kuritarvitusi saab vähendada.

See süsteem on oluline, sest põllul töötavad töötajad on enamasti töötud, kes otsivad tööd, noored ja pensionärid, kes on sageli töökohal aktiivsed vaid suveperioodil.

Küsimus oleks oluline ka nende tegevuste taaselustamiseks, mis on juba ammu varjatud ja pimedusse jäetud.

Luigi Di Maiol oli selge teema, millega ta hiljutistel ärikohtumistel ja üleriigilise televisiooni ees väga tihti tegeles.

"Oleme mõelnud taaskehtestamisest ainult sellises olukorras, kus viimastel aastatel ilmnenud ekspluateerimist ei toimu. Me pooldame seda, et need suudaksid põllumajandussektorit seadustada, ilma et noori ja vanu kasutataks. ” Need olid sõnad, mille minister väljendas telesaatejuhi puhul.

Selle asemel leiame, et talongide tagastamine on ebasoodne Giovanna Camusso CGIL-ist mis kinnitab nende negatiivset mõtlemist selle süsteemi suhtes. Kokkuleppel selle versiooniga leiame ka Acli, kes väidavad, et nad on täielikult taaskehtestamise vastu.

Seetõttu pole meil aega oodata värskeid uudiseid sellel kuumal ja arutletud teemal, mis on neid poliitilisi päevi iseloomustanud.


Kas teie arvates on selles artiklis esitatud teave puudulik või ebatäpne? Saatke meile aruanne, mis aitab meil parandada!



Milline on töötajate liikumise eest tunnustatud vautšerite maksurežiim

Mõned ettevõtted annavad oma töötajatele liikumisvautšereid, s.o autoga või muul viisil reisimiseks. Viimased suudavad end samastada auto- või jalgrattasõiduteenuste ning ühistranspordiga. Seetõttu on need hüved, mida saab kasutada bensiini, ühistranspordi tellimuste või muude reiside maksmiseks. Võiksime neid nimetada: töötajate liikuvuse boonus. Sellega seoses tekib küsimus: milline on töötajate reisimiseks tunnustatud vautšerite maksukord?

Maksuamet esitas hiljuti küsimusele vastuse. See vastus on aga vastuolus agentuuri enda varasema suunitlusega, samuti riigikohtu hiljutise karistusega. Selline on n. 18167/2020. Kõigepealt tuleb siiski eristada ettevõtte poolt tunnustatud boonuste liiki. Seda seetõttu, et amet tunnistas maksustatust ainult teatud tüüpi vautšerite puhul. Vaatame, millised.


Korduma kippuvad küsimused PÕLLUMAJANDUSE TÖÖ - KKK

Uuendatud 10.07.2020

Uuendatud 10.07.2020

1. MIDA MÕTAME, KUI RÄÄGIME "PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJAST"?

"Põllumajandussektoris on palgatöötajaks igaüks, kes laenutab tasu eest käsitsitööd maa harimise või loomakasvatuse eest ja sellega seotud tegevuste eest põllumajandusettevõtte või muu põllumajandustegevusega tegeleva isiku kasuks." INPSi veebisait

2. MIS ON TEID, MIDA SAATE PÕLLUMAJANDUSES TÖÖTADA?

Põllumajanduses saate töötada järgmiselt:

  • Põllumajandustöötajad
  • OTD ehk renditöötajad (nimetatakse ka põllutöölisteks või maal päevatöölisteks)
  • OTI või alalised töötajad (nimetatakse ka fikseeritud palkadeks)
  • Sarnased töötajad, s.o väikesed asukad, üksikud partnerid ja perepartnerid
  • Väikesed otsekasvatajad

3. MILLISED ON PÕLLUMAJANDUSE TÖÖHÕIVESUHTIDE JUHTIMISREEGLID?

Töösuhete haldamine toimub tööandja kohaldatava kollektiivlepingu alusel. Töötajate minimaalne kaitse on määratletud riiklikes kollektiivlepingutes (C.C.N.L. Põllumajanduse töötajad ja C.C.N.L. Põllumajandustöötajad). C.C.N.L. reguleeriv süsteem see näeb ette edasilükkamise rohke delegeerimise teise taseme läbirääkimistele, mis on tavaliselt määratletud piirkondlikus, provintsidevahelises või provintsis. Seetõttu ei piisa sellest, kui lähtepunktiks on riigileping, mida tuleb tingimata täiendada töökoha osas pädevate territoriaalsete lepingute sätetega.

4. KAS TÖÖTULEMUST saab KASUTADA MITMELE TÖÖANDJALE?

Lisaks üldisele võimalusele sõlmida kaks osalise tööajaga lepingut erinevate tööandjatega on põllumajandussektoris võimalik, et töötajale võidakse pakkuda ühist tööd. Põllumajandusettevõtetel, kes kuuluvad samasse kontserni või on võrgulepinguga seotud, lubatakse ühiselt palgata töötajaid, kes töötavad seotud ettevõtete tegevuses. Sellisel juhul töötab sama töötaja mitme tööandjaga ilma eelneva ja täpse ajajaotuse vajaduseta. Ühise töösuhtluse ("UNILAV-cong" mudel) peab edastama emaettevõte või võrgulepingus määratud isik (nn "üksik kontaktisik").

5. PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS KASUTATAKSE FIKSEERITUD LEPINGUID PREMIUMTÖÖTAJATELE. MILLISED OMADUSED TÖÖ TOIMIMISE KESTUSES VÕIVAD OLLA?

Hooajaleping on tähtajaline leping, mis on tavaliselt ette nähtud kevad- ja suvekuudel ning kaitseb töötajat ajavahemikuks 100–180 päeva. Lepingu lõppedes võib töötaja saada põllumajanduslikku töötushüvitist.

Hooajaline põllumajandusleping on tähtajaline leping, mis on seadusandliku dekreedi 81/2015 kohaselt erand tähtajaliste lepingute üldisest distsipliinist. Hooajaline põllumajandustööleping võib hõlmata järgmist:

  • lühiajaliste, hooajaliste või juhutööde teostamine või
  • mitme hooajalise ja / või mitme tööetapi läbiviimine kogu aasta vältel minimaalse täituvuse garantiiga üle 100 päeva, üle 12 kuu või
  • kestusega üle 180 päeva tegelikku tööd kaheteistkümne kuu jooksul, viimasel juhul võib töötaja pärast 180 tegeliku tööpäeva ületamist taotleda alalise lepingu muutmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sellest loobunud, tingimusel, et 180 päeva ületamine ei määra tähtajalise lepingu ümberkujundamine

Juriidiliste nõuete olemasolul (kaheaastase perioodi jooksul 102 tööpäeva) küpseb põllumajandustöötaja põllumajandusliku töötuse nõuded, mida tuleb INPS-ilt küsida üks kord aastas, järgmise aasta märtsikuu jooksul.

6. MIS ON PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJATE KAITSE VAHENDID, MIDA KIRJELDAS 19. JUUNI 2018 CCNL?

CCNL, 19. juuni 2018, näeb ette:

  • Püsivate ja tähtajaliste töövõtulepingute kirjalik vorm garantiiga 100 või 180 tööpäeva
  • Tähtajalise töösuhtega palgatud töötaja jaoks on võimalik ette näha 2 tööpäeva pikkune prooviperiood ainult juhul, kui individuaalse lepingu kestus on üle 30 päeva
  • Tähtajalistel töötajatel on õigus palgata sama töö tegemiseks samades ettevõtetes ja selle õiguse kasutamise meetodid on määratletud provintside lepingutega (vastavalt CCNL artiklile 20)
  • Tähtajalise suhte muutmine tähtajatuks töösuhteks on ette nähtud töötajatele, kes on 12 kuu jooksul alates tööle võtmise kuupäevast teinud samas ettevõttes vähemalt 180 päeva tegelikku tööd. Õigust suhte muutmiseks tuleb rakendada konfiskeerimiskaristuse alusel kuue kuu jooksul pärast 180 päeva tegeliku töötamise nõude täitmist kirjaliku teatega, mis tuleb tööandjale esitada (vastavalt CCNL artiklile 23).
  • Püsiva töösuhte ümberkujundamine ei kuulu tähtajalistele töötajatele, kes on palgatud 100- või 180-päevase garantiiga, ja puuduvate töötajate asendamiseks palgatutele, kelle jaoks on õigus säilitada töökoht.

7. MIS ON PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA TASU?

Lepinguline brutopalk varieerub vastavalt töötaja liigitusele, mis sõltub töö rollist. Riiklik kollektiivleping näeb ette lepinguliste töötasude miinimumtasemed, mis põhinevad kolmel erialal (1. piirkond - 1286,25 eurot, 2. piirkond - 1173,06 eurot, 3. piirkond - 874,65 eurot). Personali klassifikatsioon erialade kaupa on sätestatud artiklis. CCNLi artikkel 31. Püsivate põllumajandustöötajate palk on igakuine, tähtajaliste puhul aga tunnitasu. Tunnitasu määratakse kuupalga jagamisel tunni jagajaga 169. Tähtajalised töötajad saavad kolmanda elemendi, mis võrdub 30,44% -ga lepingust. On vaja täpsustada, et põllumajandusliku tööandja kohaldatavad palgasummad on määratletud provintsi lisalepingutega.

8. KUIDAS FIKSEERITUD PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJAD PALGATAKSE?

Tähtajalistele töötajatele makstakse palka ainult tegelikult tehtud töö eest, mitte tingimata kõigi töösuhte kestvuse hulka kuuluvate päevade eest. Tähtajalistes lepingutes, mis on ette nähtud päevade miinimumtagatisega, on tööandja kohustatud tasuma minimaalsed lepingulised päevad juhul, kui töötaja kutsutakse tööle lühemateks päevadeks. Tähtajalisele töötajale tagatakse alaliste töötajate palgaga võrdne palk, mis sisaldab kõiki puhkuse, puhkuse ja lisakuudena makstavaid elemente ainult töötundide eest. Seetõttu lisatakse lepingupalgale kolmas element kogusummas 30,44%, mida kohaldatakse provintside tasandil kollektiivlepingus määratletud lepingupalgale.

9. MIS ON UUED “PrestO” HÄÄLEMISED?

PrestO on Occasional Services lühend, mis tähistab INPS-i töövautšereid. See on juhuslik teenusleping, mida reguleerib kunst. Seaduse nr 54 54 bis 96/2017, mis võeti kasutusele pärast "vanade" vautšerite kehtetuks tunnistamist.

10. KAS PÕLLUMAJANDUSES ON VÕIMALIK KASUTADA JUHUSLIKU TEGEVUSLEPINGUGA?

Jah, see on võimalik põllumajandusettevõtetel, kus on kuni 5 alalist töötajat (künnise ületamist tuleb kontrollida 8. – 3. Kuul toimuva semestri suhtes enne juhusliku töötamise kuupäeva). Lisaks on juhuteenuse osutamise leping võimalik aktiveerida ainult teatavate ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriate (pensionärid, alla 25-aastased noored üliõpilased, töötud, sissetulekutoetuse saajad) ja kes ei ole eelmisel aastal registreeritud, põllumajandustöötajate registris. (OTD).

11. KAS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS ON VÕIMALIK KASUTADA "UUEID VOUCHEREID" KÕIGI TÖÖTAJATELE?

Põllumajandussektoris on juhuveod lubatud ainult neile, kes ei ole eelmisel aastal põllumajandustöötajate registris (OTD) registreeritud. Juhuveoteenuse leping on võimalik aktiveerida ainult teatud töötajate kategooriate puhul:

  • vanadus- või invaliidsuspensionide omanikud
  • alla 25-aastased noored, kui nad on regulaarselt õppinud mis tahes järjekorra ja kraadi koolis või ülikoolis
  • töötud
  • sissetulekutoetuse saajad

12. MIS ON PÕLLUMAJANDUSTE KASUTAMISE EELISED PÕLLUMAJANDUSES?

On võimalik luua regulaarne töösuhe põllumajandustöötajatega, kes peavad seda tegevust läbi viima lühiajaliselt, kuni 10 järjestikust päeva, ilma et oleks vaja kasutada töölepingut.

13. MILLISED ON UUTE VOUCHERITE PIIRID?

Vastavalt laene kehtestanud õigusaktide sätetele tuleb juhutööde aktiveerimiseks järgida järgmisi majanduslikke piiranguid, viidates töö tegemise aastale:

  • iga töötaja eest, viidates kõigile kasutajatele, ei tohi tasu ületada 5 tuhat eurot
  • iga kasutaja puhul, viidates kõigile töötajatele, ei või tasu ületada 5 tuhat eurot
  • Iga töötaja poolt samale kasutajale osutatavate üldiste teenuste eest ei tohi tasu ületada 2500 eurot.

Need summad viitavad töötajale makstavale tasule, st ilma INPS-i sissemakseteta, INAIL-i kindlustusmakseteta ja juhtimiskuludeta. Piirilävi arvutatakse kõigi töötajate puhul iga kasutaja puhul 75% alusel töötasu suurusest, kui töötaja kuulub järgmistesse kategooriatesse:

  • vanadus- või invaliidsuspensionide omanikud
  • alla 25-aastased noored, kui nad on regulaarselt õppinud mis tahes järjekorra ja astmega koolis või ülikoolis
  • töötud
  • sissetulekutoetuse saajad.

Lisaks majanduslikele piiridele on sama tööandja juures töötulemuste ülemmäär võrdne 280 tunniga aastas.

14. MIS ON PÕLLUMAJANDuses UUTE PAKKUMISTE TUNNI PALK?

The minimaalne tunnipalk põllumajandussektori juhuvedude puhul võrdub see kollektiivlepingus (CCNL põllumajandustöötajatele ja aiandustootjatele) kindlaksmääratud tunnitasu summaga, lähtudes piirkonnast, kuhu töötaja kuulub (1, 2 või 3). Täpsemalt on miinimumsummad võrdsed:

  • 1. piirkonna jaoks 9,65 eurot
  • 2. piirkonna jaoks 8,80 eurot
  • 3. piirkonna jaoks 6,56 eurot.

Paralleelselt juhuteenuste lepingute üldsätetega, ka põllumajanduslike vautšerite puhul, on vaja tagada töötajale üks miinimumpalk 4 tundi tööst. Sel juhul ei kehti piir igapäevase töösoorituse kohta, vaid teenuse ajavahemiku kohta, mis ei ületa 10 tööpäeva. Järgmiste tundide töötasu suuruse määravad pooled vabalt, tingimusel et järgitakse eespool nimetatud minimaalset tunnihinda.

15. KUIDAS TASUTA TÖÖTULEMUST “UUTE VOUCHERITE” TASUMISEGA?

Juhuvedude tasumine toimub INPS poolt teenuse osutamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kui teenuse ajavahemik jääb kahe kuu vahele, toimub tasu maksmine järgmisel kuul vastavalt näidatud perioodi lõpukuupäevale. Laenuandja taotlusel, mis on väljendatud INPS-i IT-platvormi registreerimisel, saab laenuandjale tasu maksta pärast viieteistkümne päeva möödumist töö sooritamisest mis tahes postkontori kaudu teenuse genereerimise ja esitamise eest. INPS-i IT-platvormi väljastatud ainulaadne mandaat või makseluba, mille kasutaja on printinud ja laenuandjale kätte toimetanud.

16. KAS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS ON VÕIMALIK LOOMA TÖÖSUHT VÄLISKODANIKEGA TÖÖSUHT VÄLISKODANIKEGA?

Jah, pärast seadusandliku dekreedi väljaandmist n. 34/2020, nn "Käivitada dekreet", järgides art. 103 ja siseministeeriumi 27. mai 2020. aasta määruses sätestatud rakendusmeetoditega. 1. juunist kuni 15. augustini 2020 saavad tööandjad esitada sisserände ühtsele büroole taotluse alluva töölepingu sõlmimiseks riigi territooriumil viibivad väliskodanikud, kellele on enne 8. märtsi 2020 tehtud fotodaktüloskoopilised uuringud või kes on varem mõlemal juhul samal kuupäeval Itaalias viibinud, ei tohi nad pärast eelnimetatud kuupäeva oma riigi territooriumilt lahkuda. (Algset tähtaega 15. juulit pikendati 15. augustini 2020, 16. juuni 2020. aasta D.L.n.52)

17. KAS PÕLLUMAJANDUSSEKTORI EELMISE TÖÖKOGEMUSEGA VÕÕRASTE KODAKONDADE VÕIMALUS VÄLISKODANIKE KOHALDAMISEKS JÄTKUDA KORRALDA?

Jah, pärast seadusandliku dekreedi väljaandmist n. 34/2020, nn "Käivitada dekreet", järgides art. 103 ja siseministeeriumi 27. mai 2020. aasta määrusega sätestatud rakendusmeetoditega. Välisriigi kodanikud, kelle elamisluba on aegunud alates 31. oktoobrist 2019 ja mida ei pikendata, saavad politsei peakorterilt taotleda ainult riigi territooriumil kehtivat tähtajalist elamisluba, mis kestab 6 kuud alates taotluse esitamisest. Vajalikud on järgmised subjektiivsed nõuded: viibida riigi territooriumil 8. märtsil 2020 ja mitte lahkuda pärast seda, kui ta on enne 31. oktoobrit 2019 tõestatud töökoha olnud põllumajanduse, isikliku abi või kodutöö valdkonnas. Tuleb esitada 1. juunist kuni 15. augustini 2020. Esialgset tähtaega 15. juulit on DL-iga pikendatud 15. augustini 2020 n. 52, 16. juuni 2020.

18. MIS ON PÕLLUMAJANDUSLIK TÖÖTUS ja KES ON ÕIGUS?

Põllumajanduslik tööpuudus on eritoetus, millele põllumajandustöötajate alluvatel töötajatel on õigus, kes on registreeritud põllumajandustöötajate nimede loetelus ja kellel on järgmised nõuded:

  • 2-aastane kindlustus (töötaja peab olema registreeritud selle aasta nimekirjades, mil ta toetust palub, ja eelmisel)
  • Kaheaastase perioodi jooksul minimaalselt 102 päevamakse

19. KES ON TÖÖTU PÕLLUMAJANDUS?

Põllumajanduse tööpuudus on tingitud:

  • tähtajalised põllumajandustöötajad
  • väikesed asukad
  • perepartnerid
  • väiketalupidajad, kes integreerivad vabatahtlike maksete kaudu nominentide nimekirja kuni 51 päeva registreerimist
  • alalised põllumajandustöötajad, kes töötavad osa aastast.

20. KUI PALJU ON PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJATELE TAVALINE TÖÖTAMISTOETUS?

Tähtajalistele põllumajandustöötajatele määratakse hüvitis, mis võrdub tasumisele kuuluvast summast 40% võrdluspalgast, solidaarsuspanusena lahutatakse 9% (maksimaalselt 150 päevaks). Püsivate põllumajandustöötajate puhul on toetus võrdne 30% -ga tegelikust palgast ja solidaarsusmakse mahaarvamist ei kohaldata. Hüvitist makstakse päevade eest, mis võrdub töötatud päevade piirmääraga maksimaalselt 365 päeva aastas, millest alates tuleb arvestada põllumajandus- ja mittepõllumajanduslike töötajate, põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku füüsilisest isikust ettevõtja tööpäevad. arvestatakse maha haiguse, raseduse, sünnituse, õnnetuse tõttu hüvitatavad päevad ja need, mida ei saa hüvitada (näiteks pärast lõplikku kodumaalt lahkumist)

21. KUIDAS JA MILLAL ESITATAKSE PÕLLUMAJANDUSLIKU TÖÖTUSTAOTLUST?

Toetuse saamiseks peab põllumajandustöötaja lisaks seadusest tulenevate nõuete täitmisele esitama avalduse elektrooniliselt INPS-i portaali kaudu või pöörduma mõne patrooniorgani poole. Põllumajandusliku töötushüvitise taotlus tuleb esitada õiguse kaotamise karistusena töötuse tekkimise aastale järgneva aasta 31. märtsiks. Kui see kuupäev langeb kokku pühapäeva või riigipühaga, lükatakse tähtaeg järgmisele tööpäevale. „Cura Italia” määrusega pikendati tähtaega 1. juunini 2020 ainult nende taotluste puhul, mida ei ole veel esitatud 2019. aasta pädevuses.

22. KAS NASPI PERCEPTER VÕIB TÖÖTADA VABA HÜVITISE LEPINGUGA?

Jah, INPSi ringkiri nr. 174/2017 täpsustati, et Naspi saajad saavad osutada juhuveoteenuseid (seaduse nr 96/2017 artikkel 54 bis) töötasu piires, mis ei ületa 5000 eurot kalendriaastas.

23. KAS NASPI PERCEPTOR, KES TEAVAB JUHUSTEENUSI, VAJAB SEDA INPSILE TEAVITAMA?

Tasude puhul, mis ei ületa 5000 eurot kalendriaastas, saab Naspi täielikult ühendada juhutööga ja Naspi saaja ei pea instituutile midagi edastama.

24. KAS Kodakondsuse sissetulekut soodustavat tööd saab teha juhusliku hüvitise lepinguga?

Jah, kodakondsustulu saajal on võimalik osutada teenuseid.

25. KAS Kodakondsuse sissetulekute kasusaaja, kes sooritab juhuslikke hüvitisi, peab sellest INPS-idele teatama?

Kodakondsuse sissetuleku osas on INPS-i ringkiri nr. 43/2019 punktis 8 c täpsustatakse, et sotsiaalselt kasulikust tegevusest, praktikast, samuti juhuteenuse lepingust ja perevihikust tulenevat sissetulekut ei tohi edastada.

26. KAS SAAB SISSetulekutoetuse vastuvõtjal olla põllumajandustööstuses fikseeritud tähtajaga töövõtulepinguid ilma majandustugi peatamata või vähendamata?

Jah, see on teatud tingimustel võimalik alates 19. maist pärast seadusandliku dekreedi vastuvõtmist n. 34/2020, nn „Käivitada dekreet”, et edendada NASPI, DIS-COLL ja kodakondsuse sissetulekute saajate ja nulltunnil peatatud töötajate põllumajandustööd (artikkel 94). Need õppeained saavad põllumajandussektori tööandjatega sõlmida tähtajalisi lepinguid, mille maksimaalne kestus on 30 päeva ja mida saab pikendada veel 30 päeva, ilma et see kahjustaks majanduslikku kasu või vähendaks seda kuni 2000 euro piirini aastas. 2020. Selliste tunnustega lepingute korral ei pea kodakondsuse sissetuleku saaja INPS-i saadud tulust teavitama, töötuskindlustushüvitise saajatele jääb sidepidamise kohustus. Täpsustatakse, et NASPI ja DIS-COLL saajate puhul on INPS täpsustanud (23. juuni 2020 ringkiri nr 76), et 30 päeva arvutamisel võetakse arvesse tegeliku töö päevi, mitte lepingu enda kestust. , on vormi NASpI-Com edastamine vajalik päevade edastamiseks, mil töölepingu osana saaja töötab.

27. KAS INTEGREERIMISOSAKONNA TÖÖTAJAD SAAVAD ALUSTADA UUT TÖÖTEGEVUST?

Uus töökoht võiks sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest:

  • olema vastuolus palgalisa ja olemasoleva töösuhtega
  • kaasneda koos töötasu lisaga saadud töötasude täielik kumuleerumine
  • viia töötulude osalise kumuleerumiseni koos palgalisandiga.

28. Millistel juhtudel on uus töötegevus palgaintegreerimisega kokkusobimatu?

Uue alalise ja täistööajaga alluva töösuhte algus ei ole palgalisaga kokkusobiv ja senine töösuhe tuleb lõpetada. Seetõttu peab töötaja sel juhul enne uue töösuhte alustamist tagasi astuma.

29. MILLISEL juhul on UUS TÖÖTEGEVUS PALGADE INTEGREERIMISEGA TÄIELIKULT ÜHILDUV?

Juhuveoteenuse leping on kooskõlas palgalisandiga ja on kumulatiivne iga-aastase 5000 euro ülemmäära piires. Alluvate töösuhete loomise korral on täielik kokkusobivus ja kuhjumine, kui uus töökoht töötajana ajalise paigutuse tõttu muudel kellaaegadel või aasta erinevatel perioodidel oleks olnud kooskõlas töölepinguga. peatatud töö. mille eest saadakse palgalisa. See juhtum toimub osalise tööajaga töösuhete korral, aga ka täistööajaga ja osalise tööajaga töösuhete korral, kui need kaks tegevust on maksimaalse iganädalase tööaja piires üksteisega kooskõlas (48 tundi).

30. MILLISEL juhul saab UUE TÖÖTEGEVUS PALGADE INTEGRATSIOONIGA OSALISELT KUMULATSIOONI?

Juhul, kui uue töösuhte paigutamine ei sobi peatatud töösuhtega, on osaline akumuleerimine võimalik ainult siis, kui tööalane töötasu on madalam kui palgalisa. Sel juhul on töötajal õigus saada palgalisa suuruse ja saadud sissetuleku vahe.

31. KAS FIKSEERITUD TÖÖLEPINGUD ON PALGALISEGA ÜHILDUVAD?

Tähtajaline leping on kooskõlas palgalisa saaja staatusega. Uues töösuhtes tähendab see palgalisa peatamist juhul, kui saadud töötasu on suurem kui sama, või osalist kogunemist juhul, kui see on madalam palgalisandist. Kui lepingu sõlmib töötaja, kelle töö on peatatud nulltunnil ja kelle tööandja on põllumajandussektor, maksimaalselt 30 päevaks, mida saab pikendada veel 30 päeva, ei ole palgalisa peatamist ega vähendamist. 2000 euro piirmäär aastaks 2020.

32. KAS ISETÖÖ ALGATAMINE ON PALGADEGA INTEGREERIMISEGA ÜHILDUV?

Kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga, on töötajal õigus tõendada töötasu tegelikku suurust ja nende ajalist asukohta palgalisa summa ja saadud sissetuleku vahe.


Siin on järg 11 aastat pärast esimest filmitud dokumentaalfilmile "Ebamugav tõde", kus Al Gore jätkab keskkonnaprobleemi arutamist, tuues ka Donald Trumpi ja tema ohtliku eituse. Muuhulgas näidates, et tema ennustused, mida mõned katastroofid kaaluvad, on kiiresti tõeks saanud.

Toidu ReLOVution on dokumentaalfilm, millele keskendutakse toiduteadlikkus. Mis toob esile selle, kuidas meie toiduvalikud mõjutavad keskkonda ja et seetõttu on oluline süüa eetiliselt ja vastutustundlikult. Mitte ainult meie tervise, vaid ka planeedi tervise kaitsmiseks. Peab vaatama, kas soovite oma elustiili muuta, kuid pole seda veel suutnud. See veenab sind.


Voucherite kaudu, kuid need olid kasulikud

Marginaalselt kasutatud vautšerid on kaotatud. Seega vältis valitsus okkalist referendumit. Kuid see on loobunud ka kasulikust vahendist nõrgemate töötajate toetamiseks ja juhutöö taas avalikkuse ette toomiseks.

Töökupongide plussid ja miinused

8. veebruaril esitas INPSi president kõige värskemad andmed vautšerite kasutamine, kuritarvitamine ja eelised. Tööriista kasutamist alustati 2008. aastal Prodi valitsus põllumajandustöötajate jaoks (näiteks palju mainitud viinamarjakoristajad) ja mida liberaliseerib järk-järgult valitsused Monti ja Letta. Seadusandjate kavatsuste kohaselt oli instituudi eesmärk võidelda deklareerimata töö vastu ja tagada juhutöötajad kindlustuskaitse ja pensionimaksed. The Töökohad tegutsevad seejärel tutvustas mõningaid muudatusi, suurendades ülemmäära a 7 tuhat eurot, keelates selle kasutamise aastal hanked ja tutvustades jälgitavus.

Andmete valguses proovime mõista, millised on kriitilised probleemid ja milliseid eeliseid annab töövorm, mis puudutab siiski kõige rohkem 0,3 protsenti kogu Itaalia tööajast.

Joonis 1

Andmed 2016. aasta keskmise vanuse kohta pole veel kättesaadavad

Kuponge on sageli süüdistatud institutsionaliseerimises eelkontroll. Graafik näitab kasutatud vautšerite arvu kasvu alates 2008. aastast kuni aastani üle 130 miljoni aastal 2016.
Mitteüliõpilased, kellel on ühe kliendi ainsaks sissetulekuallikaks vautšerid, esindavad ainult 12 protsenti kasutajate koguarvust, kuid asjaolu, et kasutamine põllumajanduses ja isiklikes teenustes (lisatöö tugevad küljed seadusandja kavatsustes) on vaid 6 protsenti koguarvust näitab, et need on atraktiivne lahendus oodatust palju rohkemates valdkondades. Teiselt poolt on vautšeritega palgatöötajate keskmine vanus vähenenud ja see näitab, kuidas Noored inimesed need, keda selline ebakindel töö kõige enam puudutab. Nende jaoks kujutavad vautšerid paranemist võrreldes deklareerimata töö, mis sekund Eurispes (2015) hõlmab kolmandik noortest. Kuid paljud, sealhulgas Simone Ferro saidil lavoce.info kutsusid nad üles taastama vautšerite piirdumine sektoritega, kus aeg-ajalt on kõrge jõudlusega sisu.

I critici sostengono che i buoni lavoro sono inefficaci nel combattere il lavoro sommerso. Ciò era plausibile prima della tracciabilità introdotta dal governo Renzi, in quanto il datore di lavoro non era tenuto a dichiarare preventivamente l’orario preciso della prestazione, avendo quindi la possibilità di tenerli “in bianco”, pronti per essere mostrati in caso di controlli. Anche con la tracciabilità, tuttavia, restano spazi di abuso. E infatti l’Inps suggerisce di potenziare le ispezioni, integrando la comunicazione preventiva al ministero del Lavoro con quella contributiva all’Inps e utilizzando le banche dati dell’Istituto per indirizzare le attività di ispezione.

Alternativa al lavoro irregolare

Dai dati mensili riportati nel grafico si nota come, dopo il boom dovuto all’introduzione e alla progressiva liberalizzazione, il numero di voucher (la linea blu) sembrava destinato a stabilizzarsi, con tassi di crescita tendenziale (le colonnine nel grafico) sempre più vicini allo zero. In questi anni, inoltre, l’aumento è stato per lo più orizzontale, con un allargamento della platea degli utilizzatori ma una media costante di circa sessanta voucher a persona, corrispondenti a 450 euro netti all’anno. Tuttavia, benché si tratti di cifre contenute, i buoni lavoro restano spesso la sola alternativa al lavoro irregolare e permettono ai percettori, spesso soggetti socialmente ed economicamente vulnerabili, di accumulare contributi previdenziali. I percettori sono infatti concentrati fra lavoratrici part-time, studenti, pensionati e disoccupati, mentre solo nel 13 per cento dei casi i voucher sono il compenso per un secondo lavoro (inteso come aggiunta a un primo lavoro a tempo pieno). Sembra insomma vi sia una correlazione tra lavoro accessorio e carriere lavorative discontinue o a orario ridotto. I buoni hanno quindi integrato i redditi dei soggetti al margine, sebbene, nella maggior parte dei casi, non come ponte a contratti di lavoro più stabile.

Come ha già detto Pietro Ichino qualche giorno fa, prevedere una forma legale per lavori occasionalmente ricorrenti è una necessità ed eliminati i voucher qualcosa di simile dovrà prenderne il posto (per esempio, eliminando i limiti di età sul contratto a chiamata, come ventilato da Irene Tinagli). I margini di miglioramento erano molti, ma proprio per questo la miglior maniera di procedere sarebbe stata analizzare i problemi e gradualmente intervenire per limare lo strumento, come era stato fatto con l’introduzione della tracciabilità. Anche se finora i buoni lavoro hanno avuto effetti modesti, restano a nostro avviso uno strumento adatto a combattere il lavoro nero e a incentivare una maggiore integrazione dei lavoratori più vulnerabili. L’unica ragione per cui il governo abbia voluto disfarsene totalmente sembra essere conservare il capitale politico per battaglie di maggiore entità.

Il Fatto di Domani - Ogni sera il punto della giornata con le notizie più importanti pubblicate sul Fatto.


Lavoro e agricoltura in Piemonte: "Il nuovo voucher va rivisto per favorire imprese e lavoratori"

L’assessore regionale al Lavoro e l’assessore regionale all’Agricoltura del Piemonte hanno scritto ai colleghi di tutte le Regioni italiane per ribadire l’attenzione nei confronti dell’utilizzo delle prestazioni occasionali in agricoltura e della loro efficacia sul sistema agricolo.
Si tratta di un tema molto sentito dal mondo lavorativo e imprenditoriale agricolo, non solo piemontese ma anche nazionale, in questo anno 2020 in cui le aziende hanno incontrato grande difficoltà nel reperimento dei lavoratori stagionali provenienti dall’estero a causa dell’emergenza Covid 19.

In alcuni casi, tali lavoratori provengono da zone che attualmente registrano un aumento dei contagi costringendo gli stessi a periodi di quarantena preliminari prima di iniziare il lavoro, provocando dannose perdite di tempo per le imprese.

L’attivazione di contratti di natura occasionale si ripropone ogni anno ed è legato ai tempi dell’agricoltura.

L’attuale strumento, attivabile attraverso la piattaforma «PrestO» è infatti meno agile rispetto al vecchio voucher agricolo cartaceo, abolito nel 2017 e, secondo i due esponenti della giunta regionale piemontese, rende difficoltoso e farraginoso il reclutamento del personale nel settore agricolo, oltre a limitare la possibilità per molti cittadini in difficoltà economiche di fruire di forme di integrazione al reddito familiare.

Tra gli aspetti che l’assessore regionale al Lavoro e l’assessore regionale all’Agricoltura ritengono debbano essere rivisti c’è, in particolare, il numero di dipendenti a tempo indeterminato che segna il discrimine fra aziende che possono fruire dello strumento e aziende escluse.

Non si comprende la ragione per cui il ricorso alla prestazione occasionale sia limitato alle microimprese con meno di 5 dipendenti. Per i due esponenti di giunta, quindi, non si può escludere a priori una fetta del mondo imprenditoriale dalla platea dei soggetti utilizzatori, ma occorre invece garantire che venga svolta una puntuale attività di controllo sul rispetto della normativa in materia di salute e sicurezza sui luoghi di lavoro nonché sul rispetto dei contratti collettivi applicati.

Da qui la richiesta alle altre Regioni di sostenere questa «battaglia» del Piemonte, per una revisione dell’attuale sistema, sollecitando, con una missiva, il governo in modo da chiedere un intervento efficace e tempestivo.

Comunicato stampa

Ricevi le nostre ultime notizie da Google News SEGUICI


Il Cts ha dato via libera al ritorno a scuola in presenza

Il Comitato tecnico scientifico si è riunito questa mattina, su convocazione del governo. Possibile il rientro nella misura del 50% e fino al 75% come previsto dal dpcm del 14 gennaio. I presidenti delle Regioni potranno fare scelte diverse a seconda della situazione locale dei contagi

© Aleandro Biagianti / Agf
- Prato, istituto Buzzi, gli alunni a scuola con i nuovi banchi con ruote e seduta integrata

AGI - Le scuole superiori possono tornare in presenza nella misura del 50% e fino al 75%. E' questo il parere espresso oggi dagli esperti del Comitato tecnico scientifico "in coerenza" con quanto già previsto dal dpcm del 14 gennaio. Il Cts si è riunito questa mattina, su convocazione del governo, per dare un'indicazione sul rientro in classe dopo l'entrata in vigore della nuova ordinanza che ha istituito la zona rossa in Lombardia, Sicilia e provincia di Bolzano, quella arancione in altre 12 regioni e la gialla nelle restanti cinque, Campania, Sardegna, Basilicata, Molise e provincia di Trento.

Le scuole devono essere riaperte ma il Cts ha indicato che se per qualche motivo legato alla contingenza i presidenti di Regione optassero per una scelta diversa, "dovranno assumersi la responsabilità politica delle loro decisioni".

Dopo tante incertezze e tira e molla, lunedì 18 gennaio, dunque, torneranno in classe gli studenti delle scuole superiori di quattro Regioni italiane: Emilia Romagna, Lazio, Piemonte e Molise. La didattica in presenza, secondo l’ultimo dpcm, dovrà essere garantita "almeno al 50% e fino ad un massimo del 75% della popolazione studentesca".

La Dad al 100% per gli gli studenti delle scuole secondarie di secondo grado era iniziata a fine ottobre, dopo poco più di un mese dalla riapertura degli istituti dalla pausa estiva. Già dai primi di gennaio, in tutta Italia si sono moltiplicate le manifestazioni e i sit-in degli studenti che chiedevano di tornare in classe. Richiesta sostenuta anche dai dirigenti scolastici che più volte hanno ribadito quanto sia importante tornare a seguire le lezioni in presenza.

“L’esigenza di tornare a scuola c’è e questo è fuori discussione”, ha dichiarato all’AGI Antonello Giannelli, presidente dell’Associazione Nazionale presidi, "deve essere però valutato bene l'aspetto della sicurezza. Per questo motivo negli ultimi giorni, c’è stata molta attenzione sul servizio dei trasporti. Io mi auguro che questa riapertura sia duratura e che nell’immediato futuro scompaiano anche tutti quei comportamenti scorretti che nelle settimane prima di Natale hanno contribuito a far risalire la curva dei contagi. Altrimenti saremo costretti a tornare alla didattica a distanza”.

Giannelli ha inoltre sottolineato come questo periodo di chiusura e di incertezza sulla riapertura non sia stato difficile solo per gli studenti ma anche per i dirigenti scolastici: "Nelle scorse settimane si è creata un pò di confusione e - ha detto - i dirigenti ne hanno risentito, soprattutto per i continui cambi di programma che rendono difficile l’organizzazione di tutta la macchina scolastica”.

Il ritorno in classe degli studenti delle superiori, seppur al 50%, “è un segnale positivo” per Mario Rusconi, presidente dell’Anp del Lazio. “Abbiamo sempre tifato per la didattica in presenza, ora dobbiamo fare in modo che ci siano tutte le misure di sicurezza necessarie. Il problema - ha detto all’AGI - non è all’interno degli istituti scolastici ma fuori. Per quanto riguarda la città di Roma, l’Atac ci ha assicurato che sono stati fortemente potenziati i trasporti e il Prefetto della Capitale ci ha detto che aumenterà i controlli per evitare assembramenti. Cominciamo quindi - ha concluso Rusconi - ad avere fiducia che ci siano le condizioni per aprire le scuole in sicurezza. Naturalmente ci deve essere la collaborazione di tutte le istituzioni”.


Video: Põllumajandus eestis. aastail.